Pildiõigused Facebookis: sa peaksid seda teadma
Kui postitate, jagate või laadite pilte üles Facebookis, saate kiiresti karistada. Oleme siin kokku võtnud kogu olulise teabe pildiõiguste kohta sotsiaalvõrgustikes.
Facebooki pildiõigused: seda peate oma profiilipildi ja ribaga arvestama
- Kui laadite Facebooki üles profiilipildi või ribareklaami, siis peavad teil olema selle autoriõigused: kas te tegite pildi ise või ostsite selle fotograafilt.
- Allikad nagu "Google" ja "Flickr" on tabu. Kujutise õigusi on siiski võimalik omandada. Siit leiate valiku tasuta pildiplatvorme.
- Seejärel saab pilte kasutada Creative Commonsi litsentsi alusel, viidates autorile, allikale ja litsentsi tüübile.
- Samuti pange tähele: teie pildil ei tohi olla logosid ega ettevõtte kirju. See oleks kaubamärgiseaduse rikkumine.
- Omamoodi "brändikaitse" kehtib ka ideaalteoste kohta: näiteks ei tohi isegi fotografeeritud kunstiteoseid, nagu näiteks maalid ega Eiffeli torn öösel, veebis avaldada.
- Kui taustal on võõraid inimesi, tuleb need muuta tundmatuks - vähemalt siis, kui te pole nende nõusolekut saanud. Siin kehtib "õigus oma imagole". Tõeliselt silmapaistvaid inimesi võib ka ilma näpunäideteta näppida.
Tähelepanu tuleb ka Facebookis piltide jagamisel
- Te peaksite seda jagama ainult siis, kui olete kindel, et keegi on pildi võrgus legaalselt pannud. Muidu karistatakse sind.
- Siin tähendab juriidiline ka järgmist: autoriõiguse ja kaubamärgi seadusi tuleb järgida ning õiguste omaniku nõusolek peab olema kättesaadav. Näiteks piinlike peofotode puhul see tavaliselt nii pole.
- Kui teil on oma Facebooki leht, peate kontrollima ka teiste kasutajate postitusi ja eemaldama kõik postitatud pildid.
Muutused pärast GDPR-i kasutuselevõttu
GDPR jõustus 2018. aasta mais.
- Andmekaitse üldmäärusel on tegelikult vähe mõju fotode kasutamisele sotsiaalvõrgustikes nagu Facebook.
- Põhimõtteliselt kehtivad juba mainitud nõuded. Sel moel ei tohi teil avaldada pilte, millel teisi inimesi ei tehta tundmatuteks, välja arvatud juhul, kui olete saanud nende loata.
- Muide, peate enne foto tegemist küsima, kas see on nõus. Erandiks on fotod, kus palju inimesi on näha, näiteks karnevaliparaadil.
- Samuti ei pea te luba küsima, kui pildistate kõndides maastikku ja inimene juhtub pildil olema - kuigi see on juba seaduslik hall piirkond.
- Teatud teavet, mille te pildi kohta annate, mõjutab andmekaitse kindlasti. Nii et te ei saa pildi loomise kuupäeva, kellaaega ja kohta lihtsalt postitada. See võib olla vastuolus GDPR-i artikliga 13 - teabe esitamise kohustusega isikuandmete kogumisel.
- Sel juhul võib ka GDPR-i artikkel 17 olla keeruline. See puudutab õigust olla "unustatud". Kõigil on õigus kustutada Internetist kõik vajalikud andmed - ja see hõlmab ka pilte.
- Autoriõigused olid olemas juba enne GDPR-i. Nii et te ei tohi lihtsalt kasutada pilte, mille suhtes autoriõigus kehtib.
Millised õigused on Facebookil minu piltidel?
Facebooki tingimustes öeldakse: "Te annate meile ainuõiguse, ülekande, edasilitsentsimise, tasuta ja ülemaailmse litsentsi igasuguse IP-sisu kasutamiseks, mida postitate Facebookis või sellega seoses ('IP-litsents'). " (September 2012). Seetõttu saab Facebook kasutada kõiki üleslaaditud pilte tasuta oma eesmärkidel, näiteks reklaamimisel. Te peaksite sellest teadlik olema.
Järgmises praktilises näpunäites leiate vastuse küsimusele "Mida Facebook minust teab?"