Gammakiirgus selgitas lihtsalt: sa pead seda teadma
Radioaktiivsuse osas tekib sageli nn gammakiirgust. Selgitame teile seda nähtust selles praktilises näpunäites.
Gammakiirgus - mis see on?
Radioaktiivsete nukliidide aatomituumade lagunemisel tekitatakse gammakiirgus.
- Nagu alfa- ja beetakiirgus, kuulub gammakiirgus ioniseeriva kiirguse hulka. See tähendab, et kiirgus on võimeline eemaldama aatomitest või molekulidest elektronid. Kuid alfa- ja beetakiirgus on laetud osakesed, mis suhtlevad mateeriaga tugevamalt. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et osakesed saavad üksteisega suhelda ja näiteks ka osakesi vahetada.
- Gammakiirgus koosneb laadimata footonitest või kvantidest, mis ei suhtle nii tugevalt, kuid võivad tungida peaaegu kõigesse. Keeleliselt nimetatakse footoneid ka "kergeteks osakesteks", kuna elektromagnetiline kiirgus koosneb footonitest.
- Üldiselt nimetatakse igat elektromagnetilist kiirgust, mille kvantenergia on üle 200 keV (eV = elektronvolti), gammakiirguseks.
- Gammakiirguse lainepikkus on umbes 5 pikomeetrit.
- Gammakiirgus tekib enamasti siis, kui järelejäänud tuum on pärast alfa- või beetalagunemist ergastatud olekus. See tuum "pöörleb" mõnda aega. Vähem energeetiliseks või põhiseisundiks muutumisel eraldub gammakiirgus ehk see kiirgub.
- Gammakiirgus võib aga ilmneda ka neutronide püüdmise või aine ja antimaterjali segunemise korral.
Järgmises praktilises näpunäites selgitame, mis on aja laienemine.