Heliväljund SPDIF või HDMI kaudu: mis kõlab paremini?
Kui soovite heli edastada, peate valima mitut tüüpi edastuse vahel. Selles praktilises näpunäites selgitame, kas HDMI või SPDIF sobib heliväljundiks paremini.
HDMI või SPDIF - mida peaksite kasutama
Heli saate edastada mitmel erineval viisil - optiliselt või elektriliselt, analoogselt või digitaalselt:
- SPDIF ja HDMI abil on klassifitseerimine lihtne. Mõlemad edastusliigid töötavad digitaalselt.
- HDMI edastamine töötab puhtalt elektriliselt. Teisest küljest võib SPDIF olla elektriline või optiline (vt TOSLINK).
- Ehkki SPDIF on vanem formaat, on see väliste häirete osas äärmiselt vastupidav. Kui edastate kiudoptilist kaablit, olete nii palju kui võimalik kaitstud elektromagnetiliste mõjude eest.
- SPDIF-il on aga üha suurem puudus: algselt oli edastusstandard mõeldud ainult PCM-i stereoülekannete jaoks. Uute mitme kanaliga vormingute (nt DTS) signaale on tohutult lai. Seetõttu suureneb andmeedastuskiirus tohutult.
- SPDIF-i kaudu ei saa enam uute vormingute andmeedastuskiirusi üle kanda. Vormingute segamine on võimalik, kuid andmeedastuskiirust tuleb rangelt piirata, mis toob kaasa kvaliteedi kaotuse. HDMI töötab teisalt kahjumitult ja on seetõttu parem valik.
- HDMI-l on veel üks eelis: nii video- kui ka heliandmed töötavad ühenduse kaudu, säästes teile kaablit.
- On ka muid funktsioone, näiteks HDMI-CEC. Järeldus: HDMI-ga säästate kaabliriski ja olete tulevikuks hästi ette valmistatud. SPDIF-il on seevastu käes oma päev.
Järgmises praktilises näpunäites näitame teile, kuidas saate oma HDMI-ühendusi hõlpsalt laiendada.